Uue aasta esimesed killud

Uusaasta hommikul kell pool kaheksa äratas mind Jossi kohutav karjatus: "Emme, tule ruttu, kiirestiiii!!!"
Olin sekundiga trio magamistoas, endal süda tagumas.
"Mis juhtus, kullake?"
Poiss viipas käega õe voodi poole, "Annil tuli okse!"
Kummardusin Lisanni voodi kohale.
Sealt aga kostis pettunud piiksatus, "ei tulnud mul mingit okset!"
"Aga miks sa siis köhisid?", küsis vennake pettunult.
"Sest mul oli nina-tatt..."

                                                            ---

Hiljem vaatasime Viini uusaastakontserdi ülekannet. Ühte teost kaunistas baleriinide tants. Pala algas valge looriga tantsijanna etteastega.
"See on abielu," teatas Joss.
"Aga ta on nii kurb!" imestas Lisann
"Ta otsib meest," pani Loviisa asja paika.

Sama tantsijanna "leidiski" mehe. Nad tantsisid kaunist paaristantsu, kus mees graatsiliselt naist tõstis.
"Vaadake, ta jaksas selle kolaka õhku tõsta," avaldas Joss tunnustust.

"Nad peavad hästi palju tantsima."
"Jah, kui nad väga palju hüppavad, tuleb tita välja." Nii arutasid Loviisa ja Lisann omavahel.
"Mis asi tuleb välja?", sekkusin lõpuks uudishimulikult.
"Tita, noh!"
"Kustkohast?"
"Kõhust!"

Lõbusat uut aastat kõigile! Meie Helisega naersime täna küll pisarateni...