Meil oli reisil üks intsident ka.
Tavaliselt kasutan broneerimiseks Booking.com' i teenuseid ja olen selle platvormi 3. ehk kõrgeima leveli klient. Tavaliselt on olnud kõik need majutusasutused, mida broneerin, imelised või vähemalt väga head või head. Jagan üsna helde käega ka kiitvat tagasisidet, eriti väiksematele ja lihtsamatele kohtadele, kuhu väga palju kliente ei pruugi sattuda. Noh, näiteks kusagil mägedes, tihedast asustusest kaugemal olevatele. Kõik on seni peaaegu viperusteta sujunud.
Nii oli ka just möödunud reisil. Kui üks majutusasutus välja arvata. Ühesõnaga, mul oli paar kohta, mida broneerisin eelmisel päeval (ühe vist lausa samal). Me nimelt ei teadnud täpselt, mismoodi me reis täpselt jätkub, kuidas on ilm jms. Hea oli viimasel hetkel otsustada. Majutusasutus, millest nüüd kirjutan, oli ka just nende viimasel hetkel broneeritute hulgas.
Broneering õnnestus, aga järgmisel päeval, hakates sihtkohta sõitma, märkasin, et majutusasutus pole mitte midagi vastanud. Raha oli makstud, aga ei mingit infot, kuhu tulla, kuidas sisse saada. Vaikus! Mis siis ikka, sõitsime kohale.
Sel korral olime tellinud apartmendi päris mere piirile. Selle reiting oli hea (ma alla 8,5 reitinguga hotelle ei vaatagi). Gps juhatas meid tõepoolest mere äärde, aga kohale jõudes selgus, et tegu oli hoopis ühe eriliselt koleda kortermajaga. Mis aga kõige õudsem oli, oli see, et omanik polnud ikka veel reageerinud. Ootasime mitu tundi. Käisime vahepeal bensujaamas vetsus. Meil polnud õrna aimugi, kuhu täpsemalt ja kunas me sisse saame..
Ühel hetkel võtsin telefoni ja helistasin bookingusse. Teenindaja, peale tohutult pikka ootejärjekorras tiksumist, sai mu murest suurepäraselt aru ja palus lahkelt valida enesele uus elamine. Hakkasime Jaaniga sealsamas mere ääres, koleda maja kõrval vaatama. Võisime “valurahaks” valida mõnevõrra kallimagi majutuse. Vahe pidi booking kinni maksma. Meie valik langes ühele avarale lux apartmendile, mille asukoht tundus olevat lähedal. Pildid sellest kohast olid imelised.
Ka see raha läks minu kontolt kohe maha. Sel korral kinnitas omanik ka broneeringu ära. Jäime ootama ja vaatasime ringi. Ja korraga selgus, et selle uue lux-apartmendi aadress on täpselt sama, mis eelmisel! Seesama kole maja! Ohkasime, et mis siis ikka, äkki seest on parem. Paraku oli ka hoone koridor ja lift õudus kuubis. Elamisse pääses sisse koodiga avatavast uksest. Koodid saadeti whatsappis.
Jah, ülakorrusel pidi olema sissepääs lux-apartmenti, mille suuruseks öeldi olevat 39 ruutu. Uks oli vana, väsinud ja ära taotud. Avasime selle meile saadetud koodiga.
See, mis meile vastu vaatas, oli õudus kuubis! Esiteks oli see tuba vaevu 15-20 ruutu. Teiseks, see haises! Kui te oskate ette kujutada kõige vastikumalt kloori järele haisevaid pesuvahendeid, siis just selline hais, juhul, kui te selle vahendi otse põrandale ja riiulitele ja igale poole mujale kallate, võttiski meid selles ruumis vastu. Kolmandaks olid selle toa aknad nii mustad, et ei paistnud läbi. Kõik pildid sellest “lux-värgist” olid AI-ga tehtud. Meid oli petetud! Taganesime selg ees ja mõtlesime, et enne magame autos…
Tegime koheselt kõne majutuskoha omanikule. Tegu oli mingi vene mehe, ilmselt kohaliku mafiosnikuga. Selgus tõsiasi, et ka see esimene majutuskoht, mille osas ta oli meid teadmatutena ootama pannud, kuulus talle. Ja tal jäi veel õigust ülegi! Saite ju oma lux-apartmendi, karjus ta. Jaan võttis minu käest toru, ütles talle, mida ta asjast arvab ja kinnitas, et selles peldikus me kohe kindlasti ei ööbi. Oleme väärt normaalset öömaja.
Järgnes uus helistamine bookingile. Sel korral olime ootejärjekorras vist lausa pool tundi. Minul olid pisarad silmis, sest unistus ilusast suvepäevast oli asendunud ootamisega kusagil prügikasti kõrval parklas mitmeid tunde. Jaan rahustas mu maha - öömajata me ju kindlasti ei jää, ütles ta. Ja tõesti - saanud liinile ja rääkinud oma mure ära, et sellesse ruumi ei lähe me isegi relva ähvardusel, öeldi meile taas, et loomulikult võime me nüüdki valida uue majutuse.
Kuna hakkas juba hämarduma, ütlesin Jaanile, et see kolmas koht olgu nüüd kohe kindlasti hotell. Selline, millel on reception. Et poleks võimalik taas ukse taha jääda. Kuna taaskord lubati “valuraha”, saime broneerida väga ilusa ja korraliku hotelli. Kõik oli lihtsalt super! Õnneks jäi see mitmekordne “ämbrisse astumine” meie viimaseks äpardunud broneeringuks.
Mis ma sellest õppisin? Ma ei teagi. Mõnes kohas küsitaksegi kohest makset ja broneeringu muutmisvõimalused puuduvad. Ka paaris teises kohas oli nii. Ainult et neis paaris teises kohas asjad toimisid! Kõik oli ilus ja puhas.
Olen seni olnud suht hotellivastane. Mulle meeldib, kui on palju ruumi. Ja kui on mõnus köök. Aga nüüd tunnen vist pisut teismoodi. Hotellil ja vägevatel hommikusöökidel pole õigupoolest samuti midagi viga. Sellised petised nagu too vene mees oli, tuleks aga paljastada ja turult kõrvaldada. Sellega hetkel tegelengi. Esimesest koha raha maksti mulle juba tagasi. Küll see teine tagasimakse ka tuleb! Ebameeldiv on ikkagi. Aga kõik muu, mida sel reisil kogesime, kaalub selle ühe ebameeldivuse mitmekordselt üle.
Minu meelest oleme tublid, et asja peaaegu korda saime aetud!
