Pühapäev, 29. september 2013

Lisanni killud 7.

Johann tahab Lisannile musi teha.
Lisann pole musist vaimustunud. Algul itsitab ta venna mängule kaasa ja jookseb eest ära. Kui väikemees aga musijahti ei lõpeta, muutub tüdruk tigedaks.
Ühel hetkel näen raevunud Lisanni Johanni juuste küljes rippumas, poisikese pead täiest jõust edasi-tagasi tuuseldamas ja ennastunustavas raevus röökimas: "Kas ma olen sinu arust mingi ilus või???"

Loviisa killud 34

Telekast tulevad spordiuudised.
Parasjagu näidatakse intervjuud sumo-karjäärist vastloobunud Barutoga. Taustaks jookseb filmilint rammumehe hiilgava karjääri eredamatest hetkedest.
Loviisagi pilk tardub ekraanile. Vaadates tõmbub ta kulm üha rohkem kortsu. Pilgust kumab siirast arusaamatust.
"Pontšakad mehed... paelad ümber pepu..." pomiseb ta viimaks ja seab end minekule. Loogilisemate asjade manu.

Laupäev, 28. september 2013

Loviisa killud 33

"Emme," nurrub Loviisa lõunauinakust ärgates ja mind kõvasti kallistades, "täna...," ta hääleke muutub järsku väga salapäraseks, "... juhtus minuga üks väga ebatavaline asi!"
"Ohoo," ei suuda minagi imestust varjata.
"Jah." Kriipsuks tõmbunud suu nõuab suuremat nuiamist.
"No mis ebatavaline asi sinuga siis juhtus?" pärin ootuspäraselt.
"Täna," summutab tüdrukuke hääle väga vaikseks,"oli mul voodis üks pulk. Siis aga "krauhti!" oli see pulk kadunud. Ja siis "plaksti!" oli see pulk jälle mu kõrval! See oli väga ebatavaline asi."
Einoh, tõepoolest täiesti ebatavaline...

Kolmapäev, 18. september 2013

Killukesi 2

Trio on hea suuvärgiga. Täiskasvanutega on neil iseäranis hea klapp. Kuna aga lapsesuu on "lapsesuu", võib sealt kõike oodata. Hoian alati hinge kinni, kui kellegagi vestlust alustatakse- või kui kellegi kohta mulle midagi öelda soovitakse.

 Eile möödus meist spordihallis tumedanahaline sportlane. Kolmikud ei ole selle rassi esindajatega just liiga tihti kohtunud. Ka kodus pole neist minuteada kunagi juttu olnud. Ometi eksisteerib nende teadvuses miskipärast sõna "neeger".
Niisiis kangestusin hetkel, mil Loviisa meest silmas. Tema suurtes silmades süttis äratundmistuluke, ta sirutas näpu mehe poole ja tõmbas kopsud tugevasti õhku täis. Järgnema pidi ühesõnaline röögatus. Aga mina sööstsin välguna, haarasin tüdrukukesel käest ja hüüdsin, teeseldud põnevus hääles, ägedalt vastassuunda viibates: "Vaata, mis seal on!" See päästis hetke... Muidugi selgus koheselt, et seal pole midagi ja Loviisa teatas uudise "ma nägin neegrit" valjuhäälselt ära.
 Aga vähemalt ei lõppenud asi kohtukeissiga...

Täna käisime aga uue rongiga sõitmas. Sõitsime Keilasse ja tagasi. Rongis oli piletikontroll. Paks mees oma parimates aastates. Igati muhe onkel. Peale kontrollkäiku potsatas too mees otse meie kõrvalpinki ja pälvis koheselt Jossi jäägitu tähelepanu. Teate, kuidas ma kartsin, et poiss ütleb midagi mehe kehakaalu kohta! Tema leidis aga tolle olemuses hoopis teise pointi. Kas vähem taktitundetu, otsustage ise...
Ta viipas mehe poole, vaatas seejärel noogutades mulle otsa ning selgitas valjult üle vaguni: "Alguses ta oli noor..."

Teisipäev, 17. september 2013

Loviisa killud 32

Kolmikud hakkasid käima Väikekoolis.
See on vahva neljapäeva hommikuti toimuv "koolikene", kus käiakse nagu päris suured lapsed, ilma emata-isata ja saadakse esimesi tarkuseterakesi- muidugi läbi mängu.
Esimeses tunnis anti lastele ka õpimapp, kuhu igaüks hakkab koguma töölehti.
Täna toimus meil aga väikene vaidlus.
Loviisa: "Õpetaja käskis meil vihikud osta."
Mina: "Ei, ainult pliiatsitest oli juttu!"
Loviisa: "No aga kuhu me siis kirjutame?"
Mina: "Teil on ju selleks töölehe-mapp!"
Loviisa: "Mis asi see töömehe lapp on?! Öäkk!"

Loviisa killud 31

Laste kilked läksid autos järjest valjemaks. Nad olid leidnud tohutult lõbusa mängu!
"Palju, palju autosid," kilkas üks. Naerulagin.
"Palju, palju valgusfoore," hõikas teine. Taas naerulagin.
"Palju, palju punast," hüüdis kolmas. Lakkamatu naer.
"Palju, palju õde Ellusid!" Naer muutus juba meeletuks.
"Palju, palju emmesid!" suutis keegi veel luksatada, kui uus naerulaine trio hingetuks lõi.
"Oodake!!!" sekkus nüüd õde Ellu, "nüüd on hoopis..."
Auto täitus ootusärevusega. Mis kild tuleb???
"Palju, palju vaikust," sosistas Silver esiistmelt.
Midagi niisugust polnud nad küll oodanud! Keegi ei kostnud A-d ega O-d
"Naljamees", lausus Loviisa lõpuks.
Natuke nagu kaastundlikult...

Pühapäev, 15. september 2013

Kumus

Trio esimene KuMu külastus möödus igati positiivselt.
Lisanni huvitas ka kunst. Kõige eredama mulje jätsid talle maalidel kujutatud peenete daamide satsilised kleidid.
Loviisat köitis rohkem maja arhitektuur. Ta imestas siiralt ja valjuhäälselt toredate ehituslike lahenduste üle, näiteks selle üle, et ühe maalisaali suurest siseaknast avanes vaade otse fuajee hiiglaslikele autokummidest valmistatud tugitoolidele, teisest nägi aga suurepäraselt välikohvikut.
Karl Johannile avaldas muljet muuseumi avarus. Saalist saali tormamine oli tema meelest kõige vahvam. (Jalg on niisiis nüüdseks jälle tormamiskindel!) Üks lahke giid Eesti kunstiklassika varamu saalides suutis väikemehe tähelepanu väga oskuslikult ohjata! Koos vaadati skulptuure ning tädi seletas just nii kaua, kui poisil püsi. Hakkas laps nihelema, mindi edasi.
Lift oli samuti tore.
Ja see, et pärast sai kohvikusse!
Teema lõpetuseks ka mõned "pärlid".
* Loviisa vaatab teraselt all fuajees seisvat valvuritädi. Lõpuks astub ta naise juurde, öeldes kindlalt ja julgelt: " Ma tean küll, kes sa oled! Sa oled turrrrrvanaine!"
* Ühes saalis asuvad "rääkivad pead". Lapsed käivad veidi aega ringi, sätivad kõrva lähemale, kuulavad ühe ja teise kuju juttu. Lõpuks ütleb Loviisa: "Lähme nüüd minema! Siin võib ju hulluks minna!"
*Lisann lükkab KuMu kohvikus kogemata klaasi põrandale kildudeks. Palun töötajal killud kokku korjata. Karl Johann on juba sünnist saati suur koristus-spets. Kui kohvikutöötaja sündmuspaigale jõuab ja pühkima hakkab, viskab poiss end tema kõrvale neljakäpukile ja õpetab: "Kas sa tahad selle puhtaks saada? Näe, siin on üks kild! Ja siin veel üks! Ja pühi siit ka, siin on üks suur!"
Igav nendega ei hakka!

Reede, 13. september 2013

Lisanni killud 6.

Lisann on hea joonistaja.
(Ma ei tea, kust see anne on tulnud. Minu joonistatud pilte on küll kohe väga valus vaadata!)
Loviisa on samuti hea joonistaja. Täna joonistas ta printsessi. Kõik oli hiigelkaunis- kui poleks vaid olnud seda va nina! Nimelt tegi tüdruk printsessile väga julge ümmarguse nina. Ninaaukudega ja puha.
Lisann vaatas huviga pealt.
"See on nagu siga," ütles ta lõpuks hindavalt.
Hetkeks tekkis toas vaikus. Seejärel nõudis Loviisa täpsustust: "Kas ta pole siis ilus?"
Lisann naeratas. Temal pole tunnustamisest kunagi kahju.
"On küll, väga ilus siga!" lausus ta lahkelt.

Loviisa killud 30.

Olen täheldanud, et lapsed kipuvad just õhtuti hirmsasti lähedust otsima. Nad turnivad seljas, kisuvad käsist-jalust, ripuvad seelikusabas- ühesõnaga teevad kõik enesest oleneva, et ema mingil juhul diivanile mõnusasse õhturammestusse ei vajuks.
Mul on selle kohta oma teooria, mida ühel õhtul ka V.-le ja Helisele tutvustasin. Nimelt on ka lastel õhtuti vähem energiat. Kehalist kontakti tekitades püüavad nad seda täiskasvanutelt ammutada. Mina aga ei taha anda- sest mu enda energiavarud on õhtuti päris nullilähedased. Nii ma siis peletan neid õhtud läbi eemale. Ükshaaval ja karjakaupa. Päris väsitav!
 Loviisa oli samuti juures, kui seda teooriat tutvustasin.
Ta võttis selle otsemaid teadmiseks, et ei peaks edaspidi sihipäratult tegutsema. Samal õhtul tuli ta joonelt minu juurde, liibus tihedasti mu vastu ja teatas: "Nii, nüüd võtan ma natuke su alergiat..."

Esmaspäev, 9. september 2013

Loviisa killud 29

Õde Ellu kolis eelmisel nädalal Tartusse. Tema elus algas uus etapp- üliõpilasaastad.
Trio polnud sugugi rõõmus.
Iseäranis torssis oli Loviisa.
"Mulle kohe üldse ei meeldi, et õde Ellu sinna Tartusse läks," alustas ta tänagi teemat, "Kas siis, kui tal lapsed tulevad, kolib ta ikka Eestisse tagasi?"

Neljapäev, 5. september 2013

Loviisa killud 28

Häälte järgi tundub vannitoas toimuv olevat väljunud igasuguse kontrolli alt. Issi tormab olukorda kaema. Kuulen, kuidas ta lapsi korrale kutsub.
Otsemaid kuulen ka Loviisa noomivat vastulauset: "Sina, suitsetaja! Ise lubasid, et suvel enam ei suitseta! Aga ikka suitsetad!"
Niisiis, parim kaitse on rünnak- ja seda teab isegi 4-aastane :)

Kolmapäev, 4. september 2013

Loviisa killud 27

Teen kabinetis tööd.
Loviisa tuleb tusase näoga minu juurde: "Emme, mul on praegu peas kõik nii sassis!" (Tal on nii armas s! Selline s-i ja š-i vahepealne...)
"Mis asi sul siis sassis on?"
"Mul on nii sassis... kus on vasak käsi ja kus on parem käsi," pahvatab tüdrukuke mure välja.