Jossi vastutus

Joss kannab endiselt vastutuse rasket koormat.
"Dlidukid" ei saa ikka mitte millestki aru!
Nagu täna... sõbra sünnipäev... igati tore pidu...
Ja siis... Kojumineku eel saavad kõik lapsed kingiks kauni piparkoogi- lumehelbe. Saab Joss, saab Loviisa... Aga Lisann?
Kus on Lisann?
Lisann ei saanudki lumehelvest! Ei saanud!!!
Väikemees tormab õde otsima. Sünnipäevamelus ei ole see lihtne ülesanne. Muusika mängib, lapsed kilkavad.
Joss jookseb ruumist ruumi. Tema hääleke võtab ühe valjemaid tuure. "Anni! Annniiii!!!"
Samm kiireneb. Piparkook väikemehe käes tõuseb majakana kõrgele, et sünnipäevapeo tormi-iilide küüsis vaevlev õeke näeks, kuhu tõtata.
"Anni, kus sa ometi oled? Annniiiii!!!" Ta lausa kisendab.
"Kas sa kuuled!!!! Siin jagatakse piparkoooooookeee!!!"
Ehmunud pilgud pöörduvad poisikese poole.
Aga Jossi ei huvita. Tema tegeleb hetkel vastutamisega- kui keegi selle sõna tõelist tähendust üldse teadma peaks... Mõistmatud ei mõista niikuinii...
Seda, et õde piparkoogist ilma jääb, lihtsalt ei tohi juhtuda! Kes korvab kahjud? Kes pakub lohutust? Kuidas elu edasi läheb?

Anni läheneb teiselt poolt. Ta käis korraks... köögi pool luusimas. Ahaa, siin antakse midagi toredat! Palun, palun mulle ka! Väike käsi sirutub...

Samal hetkel jõuab sündmuspaigale Joss. Ta haarab õe väljasirutatud käest. Ohe vallandub huulilt: "Kus sa ometi olid? Siin... Siin..."
"Lase lahti!" rapsab Lisann käega. Veel üks piparkook leiab õnneliku omaniku. Väike ja suur lumehelves kaovad keereldes peomellu.
"Siin... jagatakse piparkooke..." ütleb väikemees veelkord vaikselt.
Rohkem nagu iseendale.