Tahtsin unes teha hundirattaid,
maja taga, muruplatsi peal,
silda visata, spagaati lasta,
paduvihmas ennast märjaks kasta.
Tahtsin veeretada ajarattaid
kihlveo peale. Tuleviku real
tahtsin näha üleheli kiirust,
hoomamatuid kõrgusi ja päikest,
pilvepiirilt laskumist kesk äikest,
õhu sillerdust ja hinge siirust.
Käis ringi pea
neist imetrikkidest
ja palju tekitasin kära.
Et olen unes, unustasin ära.
Veel puudelatvu mõtlesin, et paitan
ja alla tulen kukerpallitades,
nii sulnis tundus ringitrallitades!
Siis väsisin.
Üks salto veel- ning aitab...
Mind pidurdati nähtamatu jõuga
kesk viimse hüppe pingutatud sära.
Ja keegi lausus: ära ole rumal,
neid trikke tehakse vaid nõuga –
nii tehes murrad kaela ära!
Ma tänan Sind, mu armuline Jumal,
et olid minu juures ärgates,
mu vaikset naasmist valvates
ja märgates...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar