Pentsik tuju

 Mul vahel peale tuleb pentsik tuju

mil rangelt keeldun asjalikust nõust

siis tornis turnin või jääaugus ujun

ning ilma-asju muudan kõigest jõust.

Kuid ilma-asjad- ega need ei muutu!

Jääauk ehk klaasistub ja torn on libe.

Kuid tegelikult ilmasse ei puutu

ju see, mis hinges magus- või mis kibe.

Või puutub? Tõesti, audientsi leian

kui väljun veest ja tilgun, märg kui kass!

Ah, ärge parem arvake, et peidan

ma tundeid. Üsna täis on tass

ja tühi pea. Eks arvake, mis seisus

ma olen, kui ma mitu sõõmu

jõin ilu, õnne, veidike ka armu

ning peale võtsin tükikese rõõmu?

Eks sellepärast ongi pentsik tuju

ja rangelt keeldun asjalikust nõust. 

Ja sellepärast elumeres ujun,

end kompetentseks mõeldes kõigest jõust...