Pühapäev, 24. jaanuar 2021

Võlupeegel

 Ma vaatan võlupeeglisse
näen noort ja nõtket naist
näen pilku, tulvil armastust,
näen sedagi, et vaist
võib petta. Teda kaitseks seal,
kus kõik on alles ees.
Vaid kujutis on peegli peal,
kuid hing on peegli sees.

Ma vaatan võlupeeglisse
näen mitmekülgset naist,
näen pilgus julget unistust.
Sel teravam on vaist,
kui noorel. Veidi väsimust,
kuid ilu enam veel.
Näen küpse naise armastust,
seal võlupeegli sees.

Ma vaatan võlupeeglisse
näen kindlameelset naist,
näen pilgust elukogemust
ja erakordne vaist
tast kiirgab. On see hingejõud,
mis peeglist vastu keeb?
Ta pole enam noor. Mis on,
mis ilusaks ta teeb?

Ma vaatan võlupeeglisse
näen kaunist vana naist.
Näen kõiki teisi naisi ka
ta silmis. Minu vaist
mind peegelpildis ühendab
mu elukaareteel
neist kõigiga. Ja pühendab
mind saladusse. Veel

ma mitmeid kordi vaatama
ja mõista püüdma pean,
miks võlupeegel näitab mul
neis kõigis naistes head 
ja ilusat. Siis taipan ma,
see pole peegel, kust
näen end, vaid tuleb Jumalalt 
nii palju armastust...






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar