Kolmapäev, 8. aprill 2020

Testitud

Tegelikult oli olukord juba kolm päeva tagasi piisavalt hull, aga ma segasin jälgi ja kirjutasin hoopis muud.
Ühesõnaga, kõik algas laupäeval, mil ma pärastlõuna kanti rõõmsasti koduste koristustöödega pihta hakkasin. Selgus aga, et tolmuimejakott on triiki sodi täis, kandiline ja jonnakas, keeldudes vastu võtmast ainumastki helbekest.
Et mu masin väheke peenemate kilda kuulub, on tema kottide jaoks lausa eraldi pood. Mis oli muidugi L ja P suletud. Tulin oma arust geniaalsele mõttele tühjendada täis tolmukott käsitsi. Toiming leidis aset õues, suure prügikasti juures, kuhu hakkasin kotist tõrksalt välja tulevat sodi tirima. See õnnestus erakordselt halvasti, küll aga paiskas iga katsetus õhku pahvaku peenikest tolmu. Keerasin küll pea hingamiseks kõrvale, kuid tolm järgnes sinnagi. Ilmselt hõljus pilv üle kogu õue.
Tulemus ei andnud kaua oodata. Hakkasin hingeldama samal õhtul. Hommikul kella viieks oli kergest õhupuudusest saanud katastroof. Mõtlesin, et nüüd on küll haiglasse minek. Avasin magamistoa aknad ja istusin patjade najal. Õnneks sain nüüd mõningad sõõmud kätte ja päeva peale läks hingamine veidike paremaks- samas õhu ahmimine jäi.
Kui see astmaatiline reaktsioon tekkis, oli mul muide tolmukoti kloppimine täiesti meelest läinud. Õudusest kangestuma pani hoopis mõte võimalikule nakatumisele maailmas eriolukorda põhjustavasse viirusesse. Kirusin end mõttes maapõhja, et olin käinud maskita poes, kus oli erakodselt palju rahvast. Nii et kogu loole andis vürtsi ka korralik ärevushäire.
Varahommikul vastu esmapäeva, taaskord kell viis, oli jälle astmahoog. Siis suutsin selle juba tolmuallergiaga kokku viia. Aga mõte koroonast jäi ikkagi kuhugi kukla taha tiksuma. Ebausutavalt küll, aga jäi. Ärevus tõstis taaskord pead. Äkki ma ei saagi enam kunagi normaalselt hingata? Äkki pean oma astmaga haiglasse minema ja saan seal koroona? Äkki vajan toetatud hingamist? See kõik, mis oli olnud ääretult kaugel, nihkus õudustäratavalt lähedale.
Kell pool seitse kirjutasin perearstile. Ütlesin, et kahtlustan küll esmajärjekorras astmat, kuid ega meist keegi saa välistada ka seda teist varianti. Õnneks vastas arst kiiresti, juba peale kaheksat. Mul oli ääretult hea meel, et ta võttis mu muret tõsiselt, andis kohe saatekirja covid-19 drive-in testile ja kirjutas apteeki retsepti astmapiibule. See langetas ärevust olulisel määral. Siiski polnud veel päris hea.
Koroonaviiruse testimiseks helistati mulle, oeh, ma ei mäletagi, kust täpselt. See oli väga meeldiv meeshääl, kes pakkus testimisvõimalust mulle sobivas kohas, milleks osutus Tehnikaülikooli parklasse püstitatud drive-in telk. Ka kellaaja kohta küsiti üle, kas pakutu on sobiv. Muidugi oli.
Test võetakse pika vatitikuga ninasõõrmest. Minul võeti igaks juhuks mõlemast. Ausalt öeldes oli see päris valus. Talun üldiselt valu üsna hästi, aga jah, sel korral jooksis lausa suur pisar üle põse.
Naine, kes proovi võttis, oli nii lahke ja viisakas, et mulle tekitas kogu üritus kõigest hoolimata sooja tunde. Ja mõelda vaid, ta vabandas mulle valu tekitamise pärast. Isegi raske, ennastohverdav ja närvesööv amet, aga sealjuures nii hoolitsevaks jääda... uskumatu. Soovin neile kõigile mõttes õnnistust.
Ja siis algas praadimine. Õhupuudus jätkus hooti. Heast olemisest oli asi kaugel. Siiski panin tähele üht- kui tegutsesin ja ka mõtted mujal olid, oli märgatavalt kergem, kohati lausa hea. Sattusin aga üksi jääma ja mõtteisse vajuma, oli sõber ärevus jälle platsis, õhupuudus käevangus.
Õnneks saatis Helis mulle õhtul sõnumi. Mina nimelt arvasin, et pean ootama järgmise hommikuni, kuni tuleb taaskord telefonikõne. Aga Helis käskis digilukku vaadata, teades, et päevaste testimiste tulemused on juba kindlasti väljas. Okei, mõtlesin, eks siis vaatame.
Mobiili id-ga sisse logides palvetasin. Ja tõepoolest, seal seisiski roheline link: covid-19 testi vastus. Tgelikult tuli avada lausa kaks linki. Ärevus kasvas sekunditega. Ja siis- viimases seisis õnnistav sõna "negatiivne". Ma lausa juubeldasin. Sest minu seisund oli ju päris pikalt äärmiselt häiriv. Aga see uudis oli muidugi üli-suurepärane!
Teate, ma ei ole olnud eriti suur pabistaja, arvan end oskavat suhteliselt hästi kohaneda, aga nüüd tundsin omal nahal, milliseid äraarvamatuid reaktsioone ja emotsioone võib esile kutsuda surmahirm, see ülivõimas jõud. Ja kui palju jõudu on tegelikult igal väljaöeldud väitel, mille kohta võibolla enne arvasid, et see sind ei mõjuta. Kriitilises olukorras vupsavad aga need kõik loetud-kuuldud lausekesed alateadvusest välja ja moodustavad koos füüsiliste sümptomitega täiesti talumatu kokteili.
Kui te arvate, et negatiivse vastusega toimus silmapilkne tervenemine, siis eksite. Tegemist oli tõepoolest tugeva astmaatilise reaktsiooniga ja see jätkus ka täna hommikul. Siis kasutasin esimest korda leevendavat astmapiipu. Uskusin, et selle mõju on kohene ja sain ärevuse veelkord lakke, kui mõni aeg hingeldamist jätkasin. Pikapeale läks aga tõesti kergemaks.
Tänane päev on olnud juba päris hea. Otsustasin, et loobun (mõneks ajaks) poeskäimisest. Sõbranna soovitusel tõmbasin endale telefoni Bolt Food äpi, millega tellisin koju kaks kotitäit toitu. See tuli mu ukse taha ülikiiresti- kahekümne minutiga! Ja kohaletoimetamine maksis vaid neli eurot!
Ka testimiskeskusest helistati päeval ja korrati mulle juba teadaolevat infot negatiivsest proovist. Jälle oli telefoni otsas üks tõeliselt tore naine, kes rõõmustas koos minuga. Ta vist lausa ütles seda ja nii, et jäin päriselt uskuma.
Kui eriolukord lõpeb, teen kindlasti astmatesti. Jah, ma tean, et ei talu tolmu, mul on ka varem selle tagajärjel hingamisraskusi olnud, kuid mitte eales ei ole need kestnud mitu päeva.
Isale aga ei olnud mu kirjeldus võõras. "Sa oled saanud minu geenid", ütles ta ja jutustas oma kogemustest tolmuallergia ja hingamisraskustega. Need olid vägagi sarnased. See lohutas.
Ometi oli see üks hirmutav kogemus. Eriti just tajumine, mida meie mõtted meiega teha võivad.
Ja noh, kuival kala kombel õhku ahmida olla pole kah teab mis meeldiv...

2 kommentaari:

  1. oh, isegi mina hakkasin pabistama kui lugesin , Aga õnneks köik hästi

    VastaKustuta
  2. Jaa, täna on jälle hea ja tore olla!

    VastaKustuta