Ma laskusin su hinge taevatuulil
Su kohmetuse põrgatasin õhku
Mul kaunid sõnad värelesid huulil
Mis ehteks andsid riimidele rõhku
Ja puhangute puudutuse väega
Mis punetama pani sinu pale
Õhkõrnalt õlga silitava käega
Ja pilguga, mis tungis sügavale
Su rinnale veel jahendavat briisi
Ma puhusin kesk mere laintemüha
Mu huulilt kuuldus vaikset tuuleviisi
Kui hällilaulu uinutavat, püha
Siis keerutused võtsin enda kanda
Ja iiliti meid tõukasin ma lendu
Mu pika kleidi äär lõi laineid randa
Ja piisad helkisid kesk ajarändu
Kui kirglikumad tormituule ohked
Ei andnud enam rannikulgi rahu
Said kandvaks meie lennutunnid rohked
Kesk tundeid, enam hinge mis ei mahu
Me lennusulis tiivad laineid peksid
Nii vahuharjadelt meid üles kandsid
Koos mäslevasse marru me ei eksind
Ma tulin sinu ellu tuuletiivul
Su kohmetuse kiindumusse peitsin
Ja tormituule vaibumise viivul
Su põuest sooja päikseketta leidsin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar