esmaspäev, 6. juuni 2022

Ekstaas

 Mai õitesajus tajun õiget olemise indu
kesk tärk'vat rohelust, mis juunis õnnest joobnuks muudab
pilk taevas, jalus kevadtuul, seal püüan sinilindu,
kus olla ma ei saa, kuid kuhu Looja kanda suudab.

Kus olla ma ei saa, seal tõuseb kõrgemale taevas,
mis igaviku raja mulle nähtavamaks teeb,
end vaikselt õõtsutan nüüd õite iluehteis laevas
üll päiksekiirtest kleit ja kaelas pärlikarbikee.

Õnn kokkuleppel tulla saab ehk poolde teele vastu
kui äratuntavaks saab viis, mis mulle seatud märgiks
vast keegi aitab üll ka armastuse õnnesärgiks

kuldsillale ei muidu julge ealeski ma astu'
eks naiselikkust ennegi on kevad võtnud panti
kuid ealeski ei südant, paisund pungades mis anti..

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar