Hommik Haapsalus.
Olen teel kohvikusse, et võtta üks mõnus capuccino ja omlett.
Mulle tuleb vastu… kuidas nüüd öeldagi… üks viinaninake. Samm veidike tuterdav, jalust kange. Jõuame kohakuti.
“Miks nii tõsine?” teretab ta mind rõõmsalt.
Naeratan.
“Ilusat päeva,” viipab vanamees veel. Viipan rõõmsalt vastu.
Sammun edasi.
Mulle tuleb vastu… kuidas nüüd öeldagi… üks viinaninake. Ei ole sama!
Samm veidike koperdav, jalust kange. Jõuame kohakuti.
“Miks nii kurb?” hõikab vana.
Nüüd purskan südamest naerma!
“Ilusat päeva” viipab ta veel. Viipan tallegi rõõmsalt vastu.
Kummaline linn! Kaks inimest tänaval. Mõlemad sellised pool- pidused. Täiesti ühtekad!
Aga näe, tuju muutsid rõõmsaks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar