pühapäev, 22. november 2026

Dinosaurusest

Üks õun päevas hoiab arsti eemal…

 Lõpetasin just Toivo Tänavsuu Dinosaurusest arstitudengi raamatu lugemise. Ikka tohutult tubli mees, et 38-aastaselt arstiks hakkas õppima! Ta pidi ju mitmed gümnaasiumi lõpueksamid ka ümber tegema - nii et juba enne arstiõpinguid tuli meeletult õppida, et üldse ülikooli pääseda. On alles tahtejõud! 

Minagi tahtsin lapsena kindlalt arstiks saada. Lugesin vanaema Tervise ABC ribadeks, mu nukkudel olid kõige kohutavamad diagnoosid, nad olid kõhtude pealt opiarme täis ja tagumike pealt sõelapõhjaks süstitud - panid nuku vanni ja tagumike süstiaukudest tuli vett nagu kastekannust! Hea siiski, et ma päriselt arstiteaduskonda ei kippumud - nii tohutu tuupimine ei oleks minu isikuomadustega kuidagi kokku sobinud. 

See oli põnev raamat. Tõsi, need ohtrate võõrsõnadega kirjeldused, mida ühele arstihakatisele korraga ja kordamööda pähe kallati, läbisin diagonaalselt. Eks need olnudki ju selle mõttega ritta laotud, et lugeja mõtleks “assa raks!” Avaldas täpsemalt lugematagi muljet. Mulle meeldisid aga enim haiglatöö ja patsientide lood. 

Kõige enam puudutas mind aga raamatu lõpupoole kirja pandud COVIDi, täpsemalt vaktsineerimise teema. Tänavsuu arstiõpingud langesid nimelt lockdown’i perioodi. Tänavsuu on üks neist, kes julges avaldada kiirelt ja igasuguste uuringuteta kokkuklopitud vaktsiinide osas kahtlusi ning tegi viimaks otsuse neist keelduda. Arstina oli see, teadagi, suhteliselt võimatu. Et ta ei soovinud ka õppeaastaid vahele jätta, tuli valida läbipõdemise tee. Selle peatüki lugemine meenutas mulle mu enda teekonda selles õudses ajas. 

Kas mäletate, et neid, kes vaktsiinidest keeldusid, mõnitati avalikult. Küll pandi neile külge lamemaalase silt, küll nimetati Kremli käsilasteks. Mäletate, kuidas tehti lollikeseks Silvia Ilves, kuidas tühistati Tõnis Mägi? Ja ometi on nüüdseks tõde tasapisi päevavalgele tulnud - need vaktsiinid ei olnudki ohutud! Osad on tänaseks turult otsustavalt eemaldatud. 

Mina olin palju arem. Ma ei rääkinud oma valikust peaaegu mitte kellelegi, sest nii tundus turvalisem. Ega ma kellegi teise eest peale enda ja laste muidugi otsustada tahtnudki. Ometi sai minu kuulumisest “lamemaalaste punti” mõnikord ka mõni õelam teada. Kõige vastikum lugu juhtus siis, kui me ühe naiste matkaseltskonnaga Lõuna-Kreekas käisime. Tegin reisile minekuks ametliku testi, mille vastus kehtis nädala jagu. Tagasi tulles oli see aga aegunud ja korraks tekkis kahtlus, kas ma Eestisse tagasi saangi. Õnneks oli lennujaama töötaja normaalne ja sai aru, et mind on targem võimaliku koroonaga just kodumaale tagasi saata. Ja siis selgus, et ühele meie seltskonnas on minu vaktsiinist keeldumine nii suureks pinnuks silmas, et ta paiskas mulle otse näkku, et tema meelest peaks minusuguste igasugune ravi olema meie oma taskust kinni makstud. Tegelt ka?! Noh, õnneks kohtab nii küünilisi inimesi siiski harva. 

On ka tohutult toredaid näiteid. Üks mu sõbranna näiteks, kes igaks juhuks end siiski vaktsineeris, andis mulle koos vaktsiinitõendi koopiaga oma aegunud, äralõigatud nurgaga ID kaardi. Seda rahakoti vahelt lehvitades sain sel ajal kohvikutesse ja muudesse siseruumidesse ilusti sisse, kui minusugused oleksid pidanud trepile omi võileibu järama jääma. Naljakas, aga kindlasti juhtus mu sõbranna vahel olema mitmes kohvikus korraga, vahel lausa eri linnades!

Teine sõbranna, olles jäänud covidisse, käis esmalt enda, siis aga ka minu ID kaardiga erinevates koroonatelkides teste tegemas. Nii sain ka mina “läbipõdemise”. Hiljem, kui ise koroonasse jäin, käisin omakorda kellegi teise hädalise ID kaardiga testimas - mul endal oli juba “läbipõdemine” olemas (sõbranna testi näol). Ikka tuli ju aidata!

Üks sõbranna sai vaktsiinipassi otse Saksamaalt suure raha eest - et ta tööst ilma ei jääks. Mõni mu tuttav jäigi tööst ilma. Mu laste toonane klassijuhataja tegi mulle kohatuid märkusi, kuigi vaktsineerimata lapsed võisid koolis käia küll, nad pidid ainult iga paari päeva tagant testima. 

  Tegelikult võisid haigestuda kõik, nii süstitud kui süstimata. Seda kinnitas ka Tänavsuu oma raamatus. Ühel mu sünnipäeval tekkinud “koroonakoldes” jäi enamus haigeks, neist vaktsineerituid ja mitte vaktsineerituid oli umbes-täpselt pooleks. (Vist 5:6) 

Pereteraapiassegi sattusid paarid, kes olid erimeelsuste tõttu tülli pööranud või lausa lahutamas. Mõni kartis vaktsineeritud kaaslast oma kõrvale voodisse võtta, et see mürgitab tema ka ära. Teine süüdistas partnerit vastutustundetuses. Kolmas käis salaja süstimas. Oli kõvasti viha, muret ja pisaraid. 

Mulle meeldib, et Tänavsuu on meditsiiniteemade käsitluses nii eluterve. Teiseks meeldib mulle muidugi tema kristlik taust. Nii et seda Dinosauruse raamatut tasub lugeda küll. Mine tea, ehk jätab mõni peale lugemist köha-nohu, puugi, sinika või sipelgahammustuse pärast EMOssegi pöördumata…


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar