Kurbus

Ärakeelatu, süles Toomas Pauli talaar

Kohutavalt keerukas päev. 

Ühest küljest tahtsin olla vaiksuses ja head, kallist Toomast südamest leinata, teisest küljest oli seda äärmiselt valuline teha, sest “keegi” Tooma matuse korralduskomiteest oli rangelt öelnud, et “Tammsalu olgu absoluutselt välistatud ja olgu seda ka linnapea Raudsepp.” Nii teatas meile üks korraldajatest, kes ise arvas, et Jaan siiski ei ole selles kontekstis pelgalt “tühi koht”. 

Linnapea Raudsepalt oli eelnevalt tellitud kõne, mille seesama “keegi” otsustavalt ära keelas. Nii öeldi ka linnapeale mõni päev hiljem otse, et ärgu ta ikka kõnet pidagu. 

Jaan ei hakka end kunagi kuhugi vägisi toppima. Ta lootis salamisi, et ehk tohib ta kasvõi oma eelkäija Toomase kirstu Toomase enda talaari kandes kirikust välja aidata kanda, ei muud. Aga ei, ka selle olevat see “keegi” jõuliselt ära keelanud. Surnuaial võid kanda, ütles seesama korraldaja. 

Sellised käsud ei tule enam ammu kusagilt kõrgemalt. Need on tühistamised võrdselt positsioonilt, mis on eriti kurb ja arusaamatu. Miks ometi? 

Jah, muidugi sai sellega haiget teha. Jah, muidugi tehtigi. Kohutavalt. Oma abikaasat säärases situatsioonis näha, kus ta istub orelirõdul, Toomase talaar põlvedel- ma ei olnud selleks valmis. Ausalt. 

Mina omalt poolt andsin endast kõik, et hea Toomase ärasaatmine oleks muusikaliselt kaunis. Tegime teiste muusikutega kõik, et see heliseks kõikide kõrvus veel kaua. 

Aga ikkagi on mu mõttes üksainus küsimus. Miks? Kas kellegi elu muutus tänase päevaga täiuslikumaks? Kas keegi tõusis Toomase järeltulija ja sõbra alandamise võrra kõrgemale? Kas Toomas oleks ka nii tahtnud? 

Ja milleks linnapea Raudsepa nörritamine hea oli? See on tema kodukogudus, tema kodukirik. Tema pole ju igavesti patune ja süüdi, nagu Jaan näib olevat. Ta oli oma arvates heades suhetes edasi, jättes kõrvale kõik olnu. Miks? 

Nii jäigi mul päriselt jumalaga jätmata. Tegelesin pidevalt enese kokkuvõtmisega. Mul ei ole nii tugev närvisüsteem, kui pealtnäha tundub. Aga küllap “väärisin” siis minagi lisakurbust, sest see, mida tehakse Jaanile, tehakse ka mulle. Meie abielu ei olnud vaid tema tegu. 

Õnneks on kalleid, armsaid inimesi ikkagi rohkem. Nemad lohutavad. Ajapikku. 

Jaan ei tea praegu sellest postitusest midagi.