Armas Jaan!
Siin ma siis olen. Tahtsin Sulle kirjutada tänasele päevale, Sinu sünnipäevale kohase luuletuse, aga mõtted on otsekui ära hangunud. Võid minuga isegi kaasa kinnitada, et pikad otsad lennukiga ning samal ajal läbi põetud kõhuviirus keeravad loomingulisuse nulli, aga natuke olen ikkagi kurb! Ma ju igatsen Sind siin Hispaanias! Kena luuletus oleks nii kaunis kingitus!
Aga teeme siis parem praegu nii, nagu igal õhtul- keerame end mõttes teineteise kaissu külili, üks meist loeb õhtupalve ja siis otsime nii kaua teineteise läheduses mõnusat pesa, kuni üheskoos uinume. Mis sest, et mina olen nii kaugel. Ja et sinul on sünnipäev.
Kaugused on otsekui kaja või peegel. Nad moodustavad veel ühe kummalise helirea ja veel ühe kummalise pildi. Täiesti teistsuguse, veidike nagu unenäolise, aga ikkagi äratuntava ja oma. Ja muus osas on kõik samamoodi, kui tavaliselt! Armastus. Ikka armastus. Punkt.
Palju õnne sünnipäevaks, mu elu armastus!
Ööl vastu 12.03 Antequeras Lõuna-Hispaanias
 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar