Ütleme, et kui inimesel on mõni nõrk külg, võib ta selle varjamiseks või sellest välja kasvamiseks “vindi üle keerata” ja hoopis kentsakam näida, kui oma senise “puudega”.
Seda asja kogesime täna hispaanlaste puhul seoses nende nõrga koha, ajatajuga. Vaesed mañana-vennad olid end nii ülikoletäpseks timminud, et asi oli teistpidi täiesti ajuvaba.
Akustika proov pidi kestma täpselt kümme minutit. Olime piisava ajavaruga kohal. Üks hispaania koor, kes pidi akustikat proovima enne meid, polnud ilmselt veel hotellist tulemagi hakanud. Nad ei teadnud, et nende rahvuskaaslastest konkursikorraldajad on läbinud taassünni täpsuse alal. Nende, nagu meiegi meelest on hispaanlased alati olnud “aega on” tüübid.
Ühesõnaga, meid talutati enne neid kirikusse ja sätiti kohtadele. Ja siis pandi stopper käima! Kui olime veidi laulnud (mina klaveril), tuli üks korraldustoimkonna onu ja lehvitas me poole mingit paberit, nii et dirigendil ehmatusest sassi läks. Paberile oli kirjutatud “veel 5 minutit”.
Kogusime end kiirelt ja kui järgmine paber “viimane minut” läbi onu käte meie peade kohale ilmus, me vähemalt segamini ei läinud. Pidime ainult kiirelt kirikust lahkuma.
Enne konkurssi oli lahti laulmine. Koorid peavad ikka enne esinemist hääled lahti laulma, et esitatavad teosed kaunilt kokku kõlaksid. Nii meiegi. Selleks anti meile tublisti rohkem aega- 15 minutit! Ainult, et lahtilaulmise koht oli nelja minuti jalgsikõnni kaugusel esinemiskohast. Meid turvas teel sinna kaks noort kutti, kes teenisid ilmselt taskuraha. Pidime neile vastuvaidlemata järgnema, algul dirigendiga kahekesi, et vaadata, kas ses ruumis on ka klaver, ja hiljem kogu kooriga.
Kui see ruum oleks kõikide konkureerivate kooride lahtilaulmispaik, oleks järgnev arusaadav. Aga see ruum oli kogu aeg vaba, ainult et meie ei tohtinud sinna ilma nende noorte turvajateta minna. Ja niikui me sinna läksime, pandi meile ka häälte lahtilaulmise aja piiramiseks stopper käima. Ja vaat selline asi on täiesti arusaamatu! Kui viis minutit oli aja lõpuni, kerkis me silme ette tuttav paber.
Nii käisimegi katedraalist harjutuskohta nagu loomakari talitaja sabas, meie hääleharjutused olid 15 minutiga limiteeritud, ilmselt oleks asi kohe kole ebavõrdne olnud, kui kogemata kombel oleksime 20 minutit seal prooviruumis viibinud. Ja konkurss nässus.
Mul on korraldajatele veel ettepanekuid: järgmisel korral võiks kaaluda ka käeraudade kasutamist, mine tea, mõni kargab ehk enne esinemist ära! Läheb teist teed mööda! Või teeb muu sarnase kuriteo!
Teiseks võiks mõelda stopperi kasutamisele juba lennujaamast alates- et Hispaania pinnal poleks kohe üldse mingit ebavõrdsust. Näiteks meie harjutasime konkursi eelsetel päevadel hommikuti hotelli fuajees. Aga võib-olla mõnel polnud seda võimalust! Või said nad oma hotelli fuajees viisteist minutit vähem harjutada!
Hispaania pinnal olgu kõik ülitäpne! Mañana-aeg on möödanik. Või tuleb peale konkurssi tagasi.
Õnneks läks muidu hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar