Kas kuldne sügis midagi saab õpetada?
Ehk seda, kuidas olla värviline,
ehk seda, kuidas suvi kaunilt lõpetada
või olla pisut vähem närviline?
Kuid iseasi see, kas õppust võtan!
Vast kõige lihtsam oleks värvidega,
sest lõppudega sattuda võin hätta
ja hullem veel on lugu närvidega.
Võin kanda punast, kollakat, oranži
ja pisut rohekatki ma ei põlga,
kuid lõpu korral kindlasti revanši
ma nõuan, nagu närvide eest võlga.
Mu mornim pool teeb ennast tormituuleks,
su hinge paiskab korralikult segi,
teeb nii, et kogu maailm seda kuuleks,
kuid salamisi sosistavad huuled
sul kõrva: oh ei tea ma, kes küll tegi…
Jah, kokkuvõtvalt tunded korda seab
üks kena torm, nii sügisene, hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar