nagunii ei püsi
ühes reas ma teistega.
Ära parem küsi,
mitu meetrit sunniväega
kaasas käia suudan,
enne, kui löön lihtsalt käega,
järsult suunda muudan.
Enne, kui ei ole teada,
kuhu viib mu rada,
jätan jäljed enda teada,
annan aega atra seada,
aset leiutada.
Rivist väljas, siiski ligi
ihkan olla ometigi.
Olgu rändur ma või hulgus,
kuni kannab elujulgus,
sinu rüppe õhtuks jõuan…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar