Kaotamine

Ma vahel kaotan ennast ära

kärata

Siis palun ole hea ja ärata

mind üles.

Kuigi mõtted õilsad,

head,

pead kaotada ju pole väga

sünnis!

Mu lapsepõlve lävepakk ehk

künnis 

end vargsi tänapäeva asetas.

Ma pole poole sõnagagi paotanud,

kui palju olen komistades kaotand-

silmnäo ja pea

hea, 

kehagi kui jääb!

Kuid ei! Miks vaatad 

sina

mulle peeglist vastu?

Nüüd ole hea ja astu 

veidi eest.

Meest 

sõnast, härga sarvest 

naist ehk teest,

mis kuulub kindlalt tänapäeva ilma...

Ma kaotasin end unne.

Siiski silman

mind peeglinurgas vaikselt ärkamas...