Septembrikuu päevad mind rõõmuga täitsid,
hinges lootuse läitsid,
et kõik läheb üle,
mis muserdab, rõhub.'
Oktoobrikuu hallade tundmus küll õhus,
kuid armastus südames,
ootusärevus kõhus
kindluse andsid,
viisijupp jupihaaval
külmadest päevadest edasi kandsid.
Soojemat kohtumist
süda ehk aimas.
Õhu virvendav seisak ja sumbumus
siiski mõtetes painas.
Tegelikkus
kõik päriselt rikkus.
Ärkasin üles
just enne, kui lagunes koost
minu kõrgele lend.
Nüüd kõlagu toost
raugenud hoole,
lõppenud loole,
kuid ka oktoobrikuu lennu
kõrguse
kauguse
kiirendushoole.
