Meie metsas käivad suusatamas ilmselt ainult need, kes enne kusagil varjatud nurgatagustes hullumoodi trenni on teinud. Nad ilmuvad välja ühekaupa nagu vaenlased elektronmängu esimeses levelis, mööduvad minust kui postist (elektronmängus peaksin ma nad selle koha peal maha lööma) ning kaovad vilet lüües kaugusse.
Ükskord möödus üks sportlik tütarlaps minust telefoniga rääkides. Laisal uisusammul.
Teinekord möödus klassikat harrastav noor neiu, kes otsis parasjagu midagi taskust.
Kolmandal korral jäin jalgu armunud paarile, kes purjetasid käsikäes, ise sulnilt vesteldes.
Neljandal korral heitis poisiohtu noormees möödudes mu poole tavaeestlasest kaastundlikuma pilgu ning andsin mõttes mõista, et tal on õigus.
Viiendal korral õpetas ema oma juntsut "eesseisvast objektist ohutult mööduma".
Kuuendal kuni sajandal korral segunesid aga möödujad juba sihvakate männitüvedega ning mõistsin, et olen sellest kõigest väsinud. Komberdasin koju, guugeldasin sõnal "suusaõpetaja" ning järgmisel päeval sain tolle sõna kehastuselt teada ehmatava tõsiasja- tegevus, mida seni metsas teinud olen, ei olegi suusatamine! Ja asjandused, mis mul all, ei olegi suusad!
Nüüdsest hakkab siin ilmuma uus rubriik "Marise kasvamine suusatajaks".
"Ema", ütles Helis, kui me end suvel rattamatkale sättisime ning mina uhkelt oma mähkme-püksid (loe: jalgratturi püksid) jalga tõmbasin, "sa võid ükskõik kui ägedaid spordiriideid kanda-sportlase moodi ei näe sa ikkagi välja!"
Seda me veel näeme, Helis! ;)
teisipäev, 22. jaanuar 2013
Loviisa killud 7
Loviisa (värvides metssea-pilti): "Miks ta selline välja näeb- nagu laulu-kiisu*- liiga suure pea ja väikse pepuga?"
Mina: "Noh, Jumal lõi ta selliseks..."
Loviisa (kohkunult): "Mina küll ei taha, et Jumal mind lööks!"
* * *
Loviisa (lahkunud külaliste kohta): "Kas nemad ei olnud autoga?"
Mina: "Ei, neil ei ole autot."
Joss (elutargalt): "Autod maksavad palju raha."
Loviisa: "Võtad Viid-Pangast**! Ta annab kirja ka,et võid osta!" (arendab teemat edasi) "See tädi seal seina sees vist sööb ka paberit..."
* Pet shop-i suure peaga kass, tüütu tüüp, kes võib ka öösel heast peast kõva häälega laulma hakata
** ilmselt Swedpank
Mina: "Noh, Jumal lõi ta selliseks..."
Loviisa (kohkunult): "Mina küll ei taha, et Jumal mind lööks!"
* * *
Loviisa (lahkunud külaliste kohta): "Kas nemad ei olnud autoga?"
Mina: "Ei, neil ei ole autot."
Joss (elutargalt): "Autod maksavad palju raha."
Loviisa: "Võtad Viid-Pangast**! Ta annab kirja ka,et võid osta!" (arendab teemat edasi) "See tädi seal seina sees vist sööb ka paberit..."
* Pet shop-i suure peaga kass, tüütu tüüp, kes võib ka öösel heast peast kõva häälega laulma hakata
** ilmselt Swedpank
esmaspäev, 21. jaanuar 2013
Unustatud kitarr
Avan kitarri kõvasti tolmunud kasti.
Tõmban vaikselt üle häälest äravajunud keelte.
Sellest on nüüd viis aastat...
Ma ei õppinudki korralikult mängima.
Koos üheainsa ebaõnnestunud esinemisega viskasin pillikasti ka kõik mälestused sellest ajast.
Eile sain teada, et mu õpetajat ei ole enam.
Et ta tegi seda ise...
Ma ei oska midagi öelda.
Sellistel puhkudel ei saagi vist midagi öelda.
Kitarr lebab kastis. Ma ei võta teda välja.
Veel mitte.
Aga tean, et kunagi teen seda jälle...
Äravajunud pillikeeli saab alati korda seada.
Katkenut aga enam mitte kunagi...
Tõmban vaikselt üle häälest äravajunud keelte.
Sellest on nüüd viis aastat...
Ma ei õppinudki korralikult mängima.
Koos üheainsa ebaõnnestunud esinemisega viskasin pillikasti ka kõik mälestused sellest ajast.
Eile sain teada, et mu õpetajat ei ole enam.
Et ta tegi seda ise...
Ma ei oska midagi öelda.
Sellistel puhkudel ei saagi vist midagi öelda.
Kitarr lebab kastis. Ma ei võta teda välja.
Veel mitte.
Aga tean, et kunagi teen seda jälle...
Äravajunud pillikeeli saab alati korda seada.
Katkenut aga enam mitte kunagi...
neljapäev, 17. jaanuar 2013
Suur mure
Loviisa nutab. Voodis. Lihtsalt heast peast.
Küsin, mis juhtus.
"Ma ei tahaaaa, et mu kõht lõhki lõigatakse!!!"
-Miks peaks keegi su kõhu lõhki lõikama?
"Et beebisid välja saada... Ma ei tahaaa..."
-Tavaliselt ei lõigatagi ju kõhtu lõhki, lapsed lihtsalt sünnivad!
"Kuidas nad siis välja saavaaaad???"
-Tead, on üks spetsiaalne koht...
Loviisa kisub kõhu paljaks ja lausa kisendab:
"Minul ei ole üüühtegi kohta!!! Mingi auk peab ju olemaaaa!!! Näita kohe, kus see on! Koheeee!"
Ta ei kuulanud, et laste saamiseni läheb veel kaua-kaua aega. Ta ei kuulanud, et suurena on vaja esmalt leida üks tore mees. Ta ei kuulanud sedagi, et sünnitamine ei ole kohustus. Ta oli lihtsalt väga väsinud. Tõmbasin teki üle palja kõhukese, silitasin käeseljaga vargsi ühe une-pai ning juba ta magaski. Õndsat lapse-und, sokuke kaisus...
Küsin, mis juhtus.
"Ma ei tahaaaa, et mu kõht lõhki lõigatakse!!!"
-Miks peaks keegi su kõhu lõhki lõikama?
"Et beebisid välja saada... Ma ei tahaaa..."
-Tavaliselt ei lõigatagi ju kõhtu lõhki, lapsed lihtsalt sünnivad!
"Kuidas nad siis välja saavaaaad???"
-Tead, on üks spetsiaalne koht...
Loviisa kisub kõhu paljaks ja lausa kisendab:
"Minul ei ole üüühtegi kohta!!! Mingi auk peab ju olemaaaa!!! Näita kohe, kus see on! Koheeee!"
Ta ei kuulanud, et laste saamiseni läheb veel kaua-kaua aega. Ta ei kuulanud, et suurena on vaja esmalt leida üks tore mees. Ta ei kuulanud sedagi, et sünnitamine ei ole kohustus. Ta oli lihtsalt väga väsinud. Tõmbasin teki üle palja kõhukese, silitasin käeseljaga vargsi ühe une-pai ning juba ta magaski. Õndsat lapse-und, sokuke kaisus...
Vetelpääste- Joss
Lisann ronib basseinis õde Ellule nii hoogsalt kukile, et viimane hetkeks tasakaalu kaotab ja nägupidi vette vajub. Tuntud "plikside-eest-vastutaja" Joss tabab aga äreva hetke, jõuab hetkega sündmuspaigale, surub hoolitseva käekese suure õe lõua alla, et see jälle veepinnal püsiks ning lausub rahustaval toonil: "Õde Ellu, ma hoian su koonu!"
laupäev, 12. jaanuar 2013
Loviisa killud 6
Liimisime rootsi mängukoolis piima- ja mahlapudeli korkidest paberile põnevaid kujundeid. Joss tahtis sama ka kodus proovida. Selgitasin, et selleks tuleb esmalt korke koguda. "Miks sa neid siis kogunud pole?" imestas poiss. "No ma ei teadnud ju, mida nendest teha saab," õigustasin ennast.
"Nojah," võttis Loviisa olukorda kui paratamatust, "rootsi inimesed teavad kõike, eesti inimesed ei tea..."
"Nojah," võttis Loviisa olukorda kui paratamatust, "rootsi inimesed teavad kõike, eesti inimesed ei tea..."
neljapäev, 10. jaanuar 2013
Veel kilde...
Johann: "Emme, eks, sina oled ikka minu poeg, mitte Leoni ei ole!"
(Leoni ehk Leonardo on meie bernhardiin)
***
Lisann ( kes väldib tülisid ja pahandusi iga hinna eest) virutab söögilauas lihtsalt "lambist" Loviisale vastu nägu. Minu hämmeldunud küsimusele, miks ta nii tegi, vastab tüdruk: "Tal ei olnud kohe üldse naeru nägu peas!" Küsisin kindluse mõttes üle: "Kas sa tahtsid, et ta naerataks sulle?"
Noogutus.
Loviisa aga kostab kaeblikult: "Ma tahan ju süüa, mitte naeratada!"
***
Jutuks on abielu.
Lisann:" Mina abiellun Jossiga."
Seletan, et vennaga ei saa abielluda.
Väike mõttepaus.
"Siis ma abiellun võõra mehega", tuleb paikapainev otsus.
Loviisa analüüsib abielu-asja veidi pikemat aega. Lõpuks tuleb tema tingimus tugevamale poolele: "Mina ei abiellu tuttidega mehega!"
(Leoni ehk Leonardo on meie bernhardiin)
***
Lisann ( kes väldib tülisid ja pahandusi iga hinna eest) virutab söögilauas lihtsalt "lambist" Loviisale vastu nägu. Minu hämmeldunud küsimusele, miks ta nii tegi, vastab tüdruk: "Tal ei olnud kohe üldse naeru nägu peas!" Küsisin kindluse mõttes üle: "Kas sa tahtsid, et ta naerataks sulle?"
Noogutus.
Loviisa aga kostab kaeblikult: "Ma tahan ju süüa, mitte naeratada!"
***
Jutuks on abielu.
Lisann:" Mina abiellun Jossiga."
Seletan, et vennaga ei saa abielluda.
Väike mõttepaus.
"Siis ma abiellun võõra mehega", tuleb paikapainev otsus.
Loviisa analüüsib abielu-asja veidi pikemat aega. Lõpuks tuleb tema tingimus tugevamale poolele: "Mina ei abiellu tuttidega mehega!"
Tellimine:
Postitused (Atom)