Tahtis roosat ratast.
Roosale ei olnud üldse
Rubi meelest vastast.
Rubi meelest oli
roosa aus ja ilus,
sättis ennast istuma,
ratta selga silus.
Väiksed jalad väntama
saivad ratast roosat,
pood sai õnnest ärkama.
Luulet ega proosat
pole luua võimalik
kirjeldamaks rõõmu,
mida meie väikemees,
justkui veinisõõmu
ratta seljas ammutas,
sõites mööda poodi,
veidi müksas, lammutas,
see ju poisi moodi!
Prouad ranged kassades
kõõrdipilke heitsid
uih, mis vabakasvatus,
Rubi kohta leidsid.
Poisile käib sinine,
ütleb nõue tugev,
kuidas lapse arvamus
üldse on siin lugev?
Rubi aga kihutab
ammuilma õues
roosal rattavilinal,
õnnehõiked põues.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar