Mure

 Siin sa oled - ise, ise

Oled oma minemise

Tühisuse taha peitnud

Tähenduse hingelt heitnud

Mõttemäära vaeseks muutnud

Armuande harva puutund

Julgusest end ilma jätnud

Kahtlused veel koormaks võtnud

Naeratuse taha pugend

Harva armu õnneks lugend

Peeglisse kui vahel vaat’mas

Keda näed seal ennast saatmas?

Ikka üksi, ikka ise

Petlik jõud su minemises

Ime siis, et mõtlik mure

Turjal taob ja rinnus pureb