Mind mõtetega siia-sinna kisti.
Kui köieltants on vagaduse tee.
Nüüd rinnal soovin kanda kullast risti
ja poleks liig ka kullakarva kee.
Need sulalumeks muudaksid jääaja,
kui väljas pluss ja miinus südames.
Muud polegi ju armuanniks vaja,
sest libe tee vaid taga. Kindel ees.
Näe, vihmapisar peksab aknaruutu!
Nüüd kuumaks kütan end. Ja küllap vist
ei miski saa mind valusamalt puutu',
kui rinnaesist kõrvetav kuldrist,
kui kuumus laes. Tee südamesse rajan
ja kerisele viskan silmavee.
Kas tõesti rist on see, mis sinult vajan
või pelgalt tõe ja armu jälgi ajan,
kui kumab kuld mu lunastuseteel?
Jah, köieltantsuks vajan kasvamist.
Mind hoida võiksid sa.
Ning kuldne rist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar