Neil hommikuil
kui taevas on sini-selge ja päike
heidab kuldset valgust raagus puudele
muutes nähtavaks
nende sihvakad tüved
korrapärased oksad, lausa
iga väikseimagi oksarao kõikumas
tasa puhuvas tuules...
lööb selgusepahvak õnnelainena üle kogu mu olemise-
ah, kui taevalikult lihtne kõik on!
Aga tean, et see äratundmine
on ainult korraks.
Homme on kõik jälle endine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar