Esmaspäev, 30. jaanuar 2012

Potid, pannid

Ma ei saa aru, milline osa päevast on üheksast viieni töölkäiva naise kvaliteetaeg oma lastega?
Minul, kes ma ei käi üheksast viieni tööl, (kes ma ei käi üldse igal nädalal tööl,) tundub seda üha enam nappivat!
Ja teate, mis mind takistab? Potid ja pannid! Ühesõnaga- lakkamatu söögitegemistarvidus! Üha selgemini joonistub mu silme ette ähvardav igapäevasituatsioon, mis laste kasvades vaid süveneb- pilt näljastest suudest laua ääres ning lõputuseni ärakurnatud iseendast, kõiki oma vabu hetki kuuma pliidiga jagamas. Ei ole just ahvatlev...
Ma päris tõsiselt ei taipa, kuidas mõni suurpere ema suudab söögitegemisest mängleva kergusega kõneleda! Ühe või teise roa kohta poetatakse kui möödminnes "oh, see on nii lihtne, podiseb ise potis valmis". (Khmm, äkki oskaks keegi nimetada toitu, mida selles tegevuses kaasa tuleks aidata?) Aga ükski toiduaine ei roni ju iseseisvalt patta, kas pole? Aeganõudev on seega hoopiski ettevalmistus (noh- ja pärast see laga, millest ei taha mitte rääkidagi...) Milline ajaröövel on näiteks selline lihtlabane tegevus nagu kartulite koorimine! Eriti valusalt annab see tunda, kui jalge ümber keerutavad kannatamatult kolm marakratti, kes teeksid mida iganes, et sa ometi se´st tobedast kööginurgast väljuksid ja nendega natukenegi mängiksid. "Kohe, kullake, kohe!", annan tavaliselt lõputuid lubadusi. Ja aeg muudkui jookseb... On päevi, mil ma ei jõuagi nende tillukesse maailma sisse põigata. Julm, aga tõsi.
Mõelda vaid, kui oleks üks inimene, kes kraamiks ja süüa teeks (mitte lapsehoidja!)! Ma tuleksin koju, toit auraks laual, kõik läigiks puhtusest... Mul oleks aega oma lapsi kaissu haarata, päevatööd turjalt heita ning kõik oma mõtted ja teod vaid neile kolmele väikesele ning ühele suurele pühendada. Meeski leiaks eest tunduvalt kaunima ja väärikama naise.
Potid ja pannid on mu maailma hõivanud. Nad kägistavad mu kõri. Nad imenduvad mu ajju. Varsti, tundub, õgivad nad mu jäägitult!
Laual aurab roog kaob kiirelt sööjate kõhtu.
Mina haihtun aeglaselt pottide õõnsasse sisemusse...

4 kommentaari:

  1. ma olen üle poole aasta olnud tööinimene ja siiani tekitab masendust just see söögitegemise pool. õhtul koju jõudes küsitakse KOHE ja PRAEGU süüa. proovid siis kiirelt midagi valmis nikerdada. arvasin, et see on alguse asi ja küll kõik paika loksub, igatahes 7 kuuga pole midagi paika loksunud ja see söögi tegemine on suur peavalu...

    VastaKustuta
  2. vaikeste laste korvalt ongi koige raskem mu meelest tool kaia ja veel koduseid toid ka teha, see nouab imeinimest mu meelest. kuna vaiksed on niigi paev labi emmest eemal olnud ja ohtul tahavad ju tahelepanu. emme ise kurnatud pikast toopaevast ja ka vasinud ja naljane. onneks aastatega laheb kergemaks. mul oli kunagi elu lill, kui mees vaid ohtuti tootas, iga paev oli toit valmis tehtud.
    meil on laps nii suur, et votab ise koolist koju joudes midagi naksi omale. kui ma koju jouan ja lapsel trenn, polegi aega vaaritama hakata, siis laheb kas eelmise paeva toit voi salat, voileib, kiirmakaron. viimasel ajal olen hakanud tegema toidu valmis eelmisel ohtul ja see on paris hea lahendus.

    VastaKustuta
  3. olen Su blogi jälgija, ise olen kaksikute emme :) meil on ka nii, et valmistame söögi eelmisel õhtul ja õnneks on meil issi hästi tubli ja talle meeldib väga kokata. et siis sageli valmistab söögid hoopis meil issi :) teemegi nii palju, et järgmisel päeval saab soojendada või siis kiielt ümber teha miskit (näiteks eelmise päeva keedukartuleid praadida vms). et siis üks päev vaba aeg kokkamisele, teine päev rohkem perele, umbes sellises rütmis.
    imetlen ikka kolmikute emmesid, nii tublid olete!!

    VastaKustuta
  4. Minul on küll kaksikud ja olen töötav emme nüüdseks juba kuu. Meie lahendasime söögi tegemise niimoodi, et hommikul ärkame kell 6. Valmistame päevaks söögi ja koristame viimaseid koristamisi.Eelmisel õhtul teeme ettevalmistused ära st koorime kartulid ja praegu näiteks hakkliha ära. Õhtul koju tulles soendame sööki, saab ruttu söödud ja duoga tegelema. Või siis kaasan duo söögitegemis protsessi. Pole just teab,mis puhas tegevus aga duo on mega rahul ja saab hakkama küll :) Lisaks olen kogu protsessi kaasanud issi. Jõudu Sulle

    VastaKustuta