Esmaspäev, 31. jaanuar 2011

Orelile

Orelihelid mu tõotatud teel
paiskuvad südamest valla
sõrmede alt pääseb lendu mu meel
kirikuvõlvide alla
laulma
jah, elu mis ongi ju muud
ajas ja ruumis vaid vahe
lugude vestmiseks paotada suud
mõnikord puudub mul tahe,
tarkus ja enesemääratlussoov,
oskus ehk sõnasid seada
muusika ongi ehk ainuke proov
tahta ja tunda ja teada.
Muusika ongi ehk ainuke sild
sõna ja sõnatu vahel
ajatu ajaloo leidmata kild
see, mille inimlik tahe
kaotas kord.
Muusika voogab mu seest.
Voolab mu tunnete üle.
Osake palvest ja ristimisveest,
lapsest, kes Naisel on süles
Osake mõttest, mis poolikuks jäi,
hetkel, kui ärkasin üles.
Osake ajast, mis teisiti käib
ajast, mil helide süles
keeruka fuugana elutee ring,
torm mõtte lennukas vahus
mänguna kaigub.
See ongi mu hing.
Kõik minu vaikus. Ja rahu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar