kolmapäev, 7. september 2022

7 Rivist väljas


 Mind võib lüüa rivist välja,
nagunii ei püsi 
ühes reas ma teistega.
Ära parem küsi,
mitu meetrit sunniväega 
kaasas käia suudan,
enne, kui löön lihtsalt käega,
järsult suunda muudan.
Enne, kui ei ole teada,
kuhu viib mu rada,
jätan jäljed enda teada,
annan aega atra seada,
aset leiutada.

Rivist väljas, siiski ligi
ihkan olla ometigi.
Olgu rändur ma või hulgus,
kuni kannab elujulgus,
sinu rüppe õhtuks jõuan…

teisipäev, 6. september 2022

6 Taevas



Sellest punasest taevast
sünnib midagi lõpmata ilusat.
See on loojuva päikese hõige
pimeneva laotuse poole,
palistatuna inglitiivulistest udupilvedest
mustavate puulatvade 
krobelises raamis.
Nii peakski kõlama
jumaliku armastuse
täiuslik akord
pintslitõmmete keeles…



esmaspäev, 5. september 2022

5 Miksid

Miljon miks'i on kadunud
ebapädevuse laiutavate lõugade vahele
tuul lammutab määramatuse 
kriiksuvaid hingekeeli
pinge
kasvab umbrohuna

Ah, oleks see homme,
siis oleks mul juba elukogemus!

Täna ei fokusseeru suur pilt 
ühestki otsast.





Piirid

 Minu elu põhiülesanne tundub olevat turvaline piiride kehtestamine. Laiemas laastus ehk piiride kehtestamine üldse. Ma ei mäleta küll oma lapsepõlvest väga regulaarset piiridest ülesõitmist, kuid küllap neid olukordi siiski oli, miks muidu pean sellega nüüd, täiskasvanueas, ikka veel nii intensiivselt tegelema.

Oma piiride kehtestamise ülesannet on mulle õpetama tulnud vähemalt kolm inimest. Igaüks ise moel. Olen selle ülesandega mitmeid kordi ebaõnnestunud.  Viimati täna. (Sestap ka Piirihiire luuletus tänasesse päeva.) Ma ei saa tihtilugu aru, mida teen valesti ja millal täpsemalt läheb asi lappama.

Ilmselt on asi selles, et ma ei kehtesta oma piire piisavalt aegsasti ja kui mu piiridest juba üle astutakse ja ma seda viimaks tajuma hakkan, on minupoolne olukorrale reageerimine valulik ja äge. Eeldan nimelt inimestest ainult head, kuid paraku unustan, et inimesed ei muutu. 

Harva astuvad üle piiri need, kellest ei tea seda oodatagi. Eks ootamatus olegi võimalik ainult esimesel korral, niisiis on enamus piiriületajatest oma üleastumist või tendentsi seda teha mulle varem juba korduvalt näidanud. 

Küllap ei oska ma oma piire ikkagi piisavalt selgelt nähtavaks teha. Miks muidu on mu teele sattunud nii patoloogilised valetajad, kroonilised petjad, kui emotsionaalselt väga ebastabiilsed mehed. Jah, tavaliselt on tegu meestega. Peaaegu alati lähisuhtega. (Tõsi, ka mõni sõbranna on vahel mõnes valdkonnas piire kombanud, aga nendega on kuidagi lihtsam toime tulla.)

Mõelda vaid, ma ei ole seda ülesannet siiani korralikult ära õppinud! Ometi saadeti mulle kõrgemalt poolt lausa kirikuõpetaja isiklikult näitama, kuidas mu piiridest mõnusate kurvidega üle saab kärutada - aga ikka suutsin alles tagantjärgi taibata, kui osavalt ta seda tegi. Äratundmisele jõudes reageerisin muidugi ülalmainitud viisil – hilinemisega ja nii raevukalt, et rusud taga.

Mõnel juhul ei ole muidugi muud võimalustki, kui kas võidelda, põgeneda või surnut teeselda. Näiteks emotsionaalse vägivalla korral ei saa mingeid piire kehtestada, olgu siis aegsasti või hilinemisega. Neist sõidetakse üle niikuinii. Vanad mustrid toovad ükskõik kui väikese kriisi korral inimeses elava tegelikkuse taas esile. Rahuseisundi säilitamiseks peaks käima vaid kikivarvul ja kõigega nõustuma. Tänane juhtum illustreerib paraku just sellist olukorda. Ükskõik kui pehmelt piiride kehtestamist ka teha püüad, lõpeb asi ikkagi katastroofiga. 

Niisiis on isiklike piiride näitamine ja hoidmine üks raske ja närvesööv asi. Äkki tuleks mu ellu nüüd mõni selline inimene, kelle läheduses ei peaks üldse mingi piiriküsimusega tegelema? Ahoi, kas mõni selline on üldse olemas? 




pühapäev, 4. september 2022

4 Piirihiir

 Olen piirihiir.
Siit üle piiri 
piiks-piiks
mitte üks samm!
Nii!

Sa ikkagi tulid?
Miks,
piiks-piiks
Minu kodu on siin!

No hea küll, veidi,
piiks-piiks...
Aga mitte palju!
Nii!

Tulid edasi siit?
Miks,
piiks-piiks
Minu tunded on siin!

No hea küll, vaid veidi,
piiks-piiks...
Aga mitte palju!
Nii!

Tulid edasi veel?
Miks,
piiks-piiks
Minu süda on siin!

No hea küll, veel veidi,
piiks-piiks
Aga mitte palju!
Nii!

Sa tulid ju veelgi ja oledki siin?
Kuid kõigel on piir!

Minu hing, see on siin!
Minu süda on siin!
Minu tunded on siin!
Minu kodu on siin!
Ei tohi, ei tohi, ei tohi,
piiks, piiks!

Olen piirihiir,
kel on kadunud piir.
Milline piin!
Piiks-piiks, 
mis nüüd ometi teha?

Hiilin minema siit...


laupäev, 3. september 2022

3 Kleit

 Mul on kleit, mis igihaljas,
pihalt peen ja õlult paljas
ääre all tal vahuharjad,
puusal peened pihlamarjad.

Mul on kleit, mis muudab naise
kauniks, õrnaks, ebamaiseks,
kirglikuks...  Teeb meelaks meele,
veetlevaks ta kehakeele.

Mul on kleit, mis valsiks valmis,
armastuse lembesalmil
kiirelt keerutavaks kalliks,
elutoas või uhkel ballil.

Mul on kleit, kuid mis sest kasu,
meelest läinud on, kus asub!
Oh, kui ainult leida suudaks ta - 
küll elu teiseks muudaks!

reede, 2. september 2022

2 Suve matus

Vihmapiiskade
Prelüüd pihlamarjadel
On suve postluudium
Vääramatu
Pisut määramatu

Suve matus on
Surematus
Lummava lootuse
Ja looduse
Pihlapuudesse ülespooduses

Marjakobarais aga
Ajakohastuvad
Kadumatuse ümarad märgid
Õnneoranžikas särgis
Vihmapiiskade sügistatuse
Vigurvärgis