reede, 19. juuli 2013

Jossi killud 8

Reisil. Noh, nii kuuendal päeval.
Joss on väsinud ja igatseb koju.
"Sõidame nüüd palun Eestisse! Ma pole juba mitu aastat oma mängutuba näinud!", jaurab ta.

Lisanni killud 4

Loviisa teatab, et tema hakkab suureks saades kõigepealt ralliautojuhiks ja seejärel lenduriks. Joss kinnitab, et tema teeb samamoodi- kõigepealt ralliauto, seejärel lennuk. Jube hea valik Loviisal!
Lisann ei karda teistsugune olla. Täna on ta siiski kuidagi ebalev.
"Mina," lausub ta lõpuks silmi maha lüües, "vist ikkagi abiellun..."

Loviisa killud 21

"Oot, mis aasta see oli, kui rakette välja lasti?" juurdleb Loviisa auto tagaistmel.
"Aa, õige, see oli ju uus aasta!" leiab ta peagi ka ise vastuse...

laupäev, 6. juuli 2013

Loviisa killud 20.

Vannituba on jälle vett täis lökerdatud!
No kui kaua ma pean rääkima, et ei tohi lökerdada?
Kuidas keegi emmet ei kuula?
Vaadake nüüd, vaip on kõik märg ja...

Tõmban hetkeks õiendamises hinge...

Loviisa istub parajasti potil. Vaikusehetk koondab mõtteid ning muundab poti kõnepuldiks.
"Aga muidu on elu ilus...", lausub maailmakuulus psühholoog eriti sugestiivsel häälel.
Jalgu kõlgutades.

kolmapäev, 3. juuli 2013

Loviisa killud 19.

Loviisal on kolm karu-kaisulooma.
Sätime maale.
Loviisa on asjade pakkimisega kole tähtsaks läinud ja käsutab mind: "Too ülevalt mu karud!"
Mina vastu: "Noo-noo, neiukene, ei too ma midagi! Kui tahad neid kõiki kaasa võtta, lähed ise!"
Loviisa nägu vajub mossi. Ta sirutab oma käekesed ette.
"Mitu kätt mul on?" küsib ta nõudlikult, "Kaks! Ei ole kolme kätt! Kuidas ma sinu arvates neid peaksin tooma???"

Jossi killud VII

Maal.
Joss silmitseb korvidesse asetatud kaminapuid ja avaldab Anale ja Vaarile arvamust:"Teil on nii vähe puid! Meil on palju rohkem!"
"Meil on sellepärast rohkem," lisab ta hetke pärast selgitavalt, "et ükskord Silver toppis neid kogu öö..."

(Selgitus: S. on õde Ellu peigmees, maapoiss, kes meile mullusui paari-kolme tunniga riidatäie kaminapuid raius. Nii muuseas. Loomulikult mitte öösel...)

Loviisa killud 18.

Vanaema (ehk Ana) astub hommikul suvekodu kööki, ise seletades:"Väljas on täna nii suur tuul! Kui uksest välja astusin, puhus nii hullusti kuklasse, et juuksed tõusid puha püsti."
Lapsed jäävad viivuks vait. Küllap püüab igaüks neist püstiste juustega Ana kujutlusse manada.
"Nagu okassiga!" purskab Loviisa lõpuks naerma.