Vaatenurk

 Lähenedes märkamata,

kelle kõrval ärkamata

vihmapiisad palgel.

Unes unus vihmavari,

vahuks muundus lainehari.

Virgun varavalgel.

Jälgin eemalt, astun ligi

ärgu ta nüüd ometigi...

Ohates löön käega.

Kuidas kõik ja mitte miski

otsejoones, vastu-risti

sõgeduse väega

puruneb. 

Ah, mis ükskõiksus!

Ego keskpunkt, ilma kõiksus

Mõistan ja ei palu.

Arvates, et rumal maksab

vale kaua joosta jaksab

lippab lühijalul.

Viipan piire. Kes on süüdi?

Kes lõi vastutuse müüdi?

Tõde teada pelgan.

Iga käiku, iga urgast

piiratakse kolmest nurgast

Nuga lüüa selga

soovitakse. Kuid kas tasub?

Helgem hetk kui kaelal lasub

Suudluse koob salliks…

Külmarohuks viskit juua

Võib ja päikest tuppa tuua

Kuumaks kalli-kalliks..,