Eeslike

 Oh eeslike, miks kahe kuhja vahel

sa nõnda kurvalt jätad nälga end?

Näe, isukalt seal krõmpsutab su vend-

jääb kängu nii su toitumiseahel!

Näh, lontiskõrvu keeldud kuulmast nõu!

Lööd kabjad vastu maad ja kokku huuled.

Siin rammus hein! Ja sina vaevu kuuled

et söömiskonkurentsi täis on õu...

Mis enam loeb su kõva eeslikisa,

kui otsas roog on siit- ja sealtpoolt kuhjast?

Saad aru isegi, et tüli tühjast

tõi vaid su jonn, mu vaene eesel visa!

Nüüd jäta meelde see, et kui ka vahel

on kuhi rammus siin ja sealpool külge,

ei maksa neelatada sülge. 

Jääb kängu nii su toitumiseahel!

Vaid vali üks ja asu krõmpsutades sööma

Su vats ei suuda kahte koormat kanda! 

Saad kõhuvalu. Teisele võid anda, 

ka siis, kui parem tahaks minna lööma. 

Oh, vaene väike eesel, kangekael!

Näed ju, et nõu ei ole üldse laita, 

kuid kõik! Nüüd viin su otsejoones aita!

Su nälgimisest saagu päeva nael!