"Minu nimi on Robbie "f***ing" Williams! Teie olete Eesti! Ja järgmised kaks tundi on teie p***ed minu omad!" kuulutas Williams pärast lavale laskumist.
"Mul on suur noku!" veeris ta kohmakas eesti keeles lavale kaasa võetud paberilipikult maha sõnumi eesti rahvale.
Loo "Strong" ajal toodi lavale suur punane vertikaalvoodi, kuhu staar publikust ühe Leedu naise kaasa kutsus. Jurgita nimelise naise ristis Williams laval Jane'iks ja kiitis häbitundeta tema rindu.
(Allikas: Delfi)
Kuuskümmend tuhat inimest, kes selle kõige tunnistajateks ja takkakiitjateks olid, elavad ilmselgelt mingis muus maailmas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Tegelikult hoolimata labasustest oli kontsert tore. :)
VastaKustutaJa see "voodistseen" nägi välja nagu Muppet show kohtunike loož. Mulle tundus see naljaks just selle pärast. :)
Oli ilus kontsert ja nagu mu mees pärast kinnitas, et muusikaelamust ei saanud, küll aga konterdielamuse ja asi oli seda raha väärt. :)
Asi on maitses :)
KustutaJust, sama kehtib ka pulmamuusika valimise kohta. Ei ole see üleplaneerimine, vaid maitseküsimus ja erinevad maitsed rikastavad maailma. Siit blogist loen aga isiklikust maitsest ja eelistustest erineva kohta vaid hukkamõistu. Kahju, sest esiti tundus blogi väga lustakas.
KustutaEks ma oma blogis oma maitsest lähtuvalt kirjutangi :) Muidugi ei saa see kõigile meeldida, aga sellest pole midagi! Vabandan- ja kirjutan edasi ;) ikka nii nagu tunnen...
KustutaBlogid kipuvadki tavaliselt suhteliselt subjektiivsed olema, vastasel juhul kaotaksid nad mõtte. See mis meeldib mulle ja Maalile, ei pruugi Pillele meeldida ning kui seda ei suuda aktsepteerida on tegemist üldiselt kitsarinnalise egoismiga. Miks peaks inimene kirjutama positiivselt asjadest, mis teda häirivad? Kas blogi peab olema alati selline imal "lillede ja mesilaste" pläma?
VastaKustutaKeegi ei peagi blogijaga ühel nõul olema kuid teda teistsuguse arvamuse eest maha teha on märk madalast intelligentsist. Minu arvamus- tulistage nüüd!