"Õnneks ikkagi toru-ummistus," oli tolmuimejamees peale põgusat läbivaatust õnnelik.
Edasine nii kiiresti ei läinud. Võttis tubli tüki aega ja parajalt pusimist enne, kui tubli masin nõustus meile tagastama allaneelatud... lusika.
"Midagi seesugust pole ma varem näinud," pomises tolmuimejamees hämmeldunult. "Ta ju füüsiliselt ei mahu otsikust sisse. Siin on ju see pööru-koht!"
Mina lõin käega.
Mind ei üllata küll miski.
Ah et ei mahu sisse? Mahub, kindlalt mahub!
Teate, majas, kus elavad kolmikud, füüsikaseadused lihtsalt ei kehti!
Siin mahub suurem väiksemasse, kergem kannab vaevata raskemat, tahke muutub hoiatamata vedelaks ja vastupidi.
Muide, meil esineb aeg-ajalt ka maavärinaid. Tornaadosid. Vulkaane.
Lusikas tolmuimeja torus, kuhu ta tegelikult ei mahu, pole, vabandage väga, köhatustki väärt!
Te tulge ja vaadake meie maja päev enne suurpuhastust!
Vaat see on väärtus omaette!
Muidugi omal vastutusel...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar