Sel ajal, kui sportlikum osa eesti rahvast Tartu maratoni läbis, püüdsin mina kirikus valutavate tagajalgadega orelit mängida. Autost välja vedisin end vaid nii, et tõstsin (käte abil) jalad üle autoukse maapinnale ning upitasin kere järele.
Ah et mis siis juhtus?
Suusatamas käisin, mis muud!
Rohkem ei tahagi nagu praegu öelda...
esmaspäev, 18. veebruar 2013
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar