Kaitse

Ah et ma olen kuidagi kaitses?

Et minuni polegi lihtne jõuda?

Jaa, see võib olla tõsi.

Vaadake, kui ollakse minuvanune

nelja lapse ema, 

kes peab ühtviisi hästi toime tulema

laste üleskasvatamisega

sel viisil, et säiliks usaldus ja mõistmine

töödega, mis on 

üsna erinevates valdkondades,

kuigi, jah, täiendavad teineteist

linna majapidamisega

mis vajab pidevat korrastamist,

sest meie seas on tolmuallergikuid,

näiteks nagu ma ise

ja maa majapidamisega

mis ootab veelgi suuremat panustamist

aga mis toimib muidugi ka vanaviisi,

kui ei ole just ülemäära kriitiline,

siis mida ma peaksin ütlema

inimesele,

kes heidab esimesi pilke minu maailma

tutvub selle eri tahkudega, 

küsib lugeda mu mõtteid 

ja asetab need seejärel riiulile tagasi, 

mõistagi mitte harjumuspärasesse kohta

ja kes võib ühe käeliigutusega

kõik päris pahupidi pöörata,

kõik täna toimiva

hoopis teistsuguseks muuta,

milliseks, ei julge mõeldagi 

siis pigem karta kui kahetseda

pigem olla veidike kaitses

või noh, ütleme siis tajutavalt kaitses

jah, tõsi, võib ju selguda

et teistpidi pööratud maailm 

ei olegi ohtlik

on hoopis tulvil armastust

kuid kes julgeks sellekohast tõestust 

või kinnitust

või tont teab mida

üldse kuidagi välja kutsuma hakata

minuvanuselt

minu sissetallatud radadega riskides

vanal viisil säilib vähemalt võimalus,

et mitte keegi ei saa haiget.

Mina igatahes mitte.