29 Nöör

 Milleks käia nööri mööda

Kui saab käia rajal

Mis viib nöörist hoopis mööda

Teele, mida vajan

Milleks nööril rippuda

Kui ei vii mind tippu ta

Köie kõikuma kui ajan

Valusalt sealt alla sajan

28 Maarja

 Naise allasurutud maailm

Kisendab kirikus hääletult vastu

Hea, kui leiad

enesele mehe

kes su ometi ära võtab

Sinuga õnneks abiellub

Sinu kui väeti eest

Vastutab

Nagu vanal ajal

Kui sa ei ole 

Kellegi oma

Oled lausa lahutatud

Isegi kui see oli sinu otsus

Vaadatakse sind imelikult

Arusaamatuses

Eemaletõukava kaastundega

Või vaadatakse sust lihtsalt 

mööda

Ma ei räägi neist

Kes abieludes õnnelikud

Vaid nendest

Kes ei julge

Oma armetut elu 

Mingilgi määral muuta

Isegi kui see oleks karjuvalt vajalik

Kes on nii pagana tardunud

Oma pühas kristlikus

Kannatusloos

Petetagu või löödagu või alandatagu

või tehtagu mis tahes

Talume kõik ära

Ütlevad nad

Peaasi, et oleks ette näidata

Isiklik naine või mees

Kelle küljes rippuda

Ja abieluseisus

Armastus?

Kui vähesed üldse

Hoomavad selle sõna 

Tõelist tähendust

Olen näinud 

Tohutult palju võltsi

Lausvalet

Kahepalgelisust

Alatust

Kui see ongi nende kirik, mõtlen vahel

Las siis olla

Mina leian alati 

Maarja

Igas kirikus leian ma tema

Ja palun

Igas kirikus toob ta mulle tagasi

Rahu

Õiguse olla iseseisev naine

Ja armastada

Õiguse otsustada

oma keha ja mõtete eest

Ja armastada

Õiguse otsustada 

oma valikute eest

Ja armastada

Maarja on minu pide

Ilma Maarjata

Ma vist väga ei saakski

27 Muutunud maailm

Olen viisakast vormist väljas.

Minu kõrval üks armunud paar,

ihud karjumas kentsakas näljas,

keset roiskunud vett, eemal maast.

Minut viisakust, teine ehk tuju

võtaks mingigi vormi, ma tean.

Kui see ühiseks liibunud kuju

mind ei riivaks. Siin taipama pean-

puutumised ja rikutud rahu,

kuumi suudlusi igatsev suu,

ongi see, mis mu pähe ei mahu, 

minu muutunud maailm, ei muu. 

26 Vale

 Mingil hetkel ei olnud enam vahet

Miks sa valetasid

Põhjus

Ei muudaks mitte midagi

Nüüd on mõlemal

Maskid maas

Sinul rebisin mina 

Küünte all leidub isegi

Pisut verd 

Endal langetasin ise

Me peaaegu ei tunnegi enam

Teineteist

Maasvedelevast

Möödume suure kaarega

Eriti suurega sina

25 Meelepete

 Ilu on vaataja silmades.

Kenades ilmades

kandja kullane kee

vilkalt sätendab vastu.

Luuran paremalt poolt,

vihun vaevata

vasakulegi - 

asjatu unistus,

pisut kui 

meelepete.

Miks

satub varandus alati

vaenlase kätte? 

24 Veneetsia

 Siit tulen ma, Veneetsia,

su kaunist kunsti nautima!

Siin gondlil mõõdan kanaleid

ja imetlen su veteteid.

Su sillad, vanad, uued ka

küll ohkeid kandvad, rinnakad,

on sajandeid sul olnud truud…

Siin tahaks olla armund pruut!

Nüüd tulen ma, Veneetsia

Sul tervist valge veiniga

ma soovin.

Soovin salaja…

23 Kadekops

 Ma tahtsin vaidelda, kui sügis

mind püünelt põrandale nügis,

et ennast kauniks etelda

ja kirjul lehil kätelda.

Ta edevus mind jalust rabas

ja otse südamesse tabas 

mind äratundmine, et nii

saab endast muljet jättagi.

Kui kest on kirju, huvitav,

siis keda sisu huvitab!

Et soojast külma viib meid ta,

ei imetlejad aru saa.

Et ainult mõni nädal veel 

ja kõik on märg ja kõdune,

saab küllaga vaid pimedust -

kas see ei piira imetlust? 

Nüüd küllap vangutate pead,

kas näha ma ei oska head,

kas sügis mind ei kütkesta,

kui vaat et armudagi saaks?

Ei, pomisen siit põrandalt,

mind vedada ei saa te alt! 

Ja teie vastu - vaat kus lops!

Sa oled lihtsalt kadekops!