laupäev, 9. september 2023

Repliik

 Mu tütar ei laulata oma abielu kirikus. Võibolla palub ta mu partneril öelda peopaigas mõned õnnistavad sõnad, seda veel ei tea. Ta imestab, kuidas meie veel peale seda kirikus püsime. Kirikus, kus pole ei andestust ega halastust. Kus omad antakse ajakirjanike pureda ja virutatakse ka omalt poolt läbi ajakirjanduse veel ja veel häbistavaid ja karistavaid hoope. Justkui poleks veel küll…

Minu jaoks kõlaks mu lapse otsus peaaegu katastroofina, kui ma ei teaks, et ta suhtleb Jumalaga siiski, lihtsalt kirikust eemal. Ma ise ripun endiselt Tema küljes ja usun endiselt, et inimesed on pelgalt inimesed. Tema on armastus. Usun, et ehk on kogu toimunu üks suur-suur eksitus, otsekui halb unenägu, mis peagi möödub…

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar